Hammaste ravi
MIS ON KAARIES?
Hammaste ravi all mõeldakse enamasti valgesse hambakrooni tekkinud pehme ning tumeda koe eemaldamist. Seejärel hambakoe asendamist võimalikult sarnase kõvaduse ning esteetilise täidisega kahjustunud kohale. Hammaste krooniosa kahjustus on esimene märk sellest, et suhu satub liiga palju suhkrut, mida mikroobid kasutavad paljunemiseks. Teisalt ei ole piisav mikroobide eemaldamine hamba pinnalt, mistõttu toimub intensiivne mikroobikasv ning hambakrooni tekib auk/kaaries.
Hamba krooniosa katab 1 mm paksune email, mis on kõige kõvem kude inimorganismis. Emaili all on dentiin, mis on pehmem, mistõttu emailist läbi läinud hambaauk ehk kahjustus areneb väga kiirest suureks hambaauguks dentiini kihis. Siis on tegu sügava kaariesega, mis hakkab valu tegema. Emailis olevat väikest hambaauku näeb ainult väga heas valguses, suurendusega ning kogenud silmaga, tihti on kahtluse korral abi röntgenist.
Hammaste ravi on võimalik tänapäeval teha valutult, süstelahused tuimestavad hamba ning tuimusetunne kaob paari tunni jooksul. Tuimestusega teostame 99% hammaste ravist, kuna selliselt on võimalik puhastada kogu kahjustunud kude ning olenemata kahjustuse ulatusest või sügavusest on võimalik täidis asetada hambale niiskusvabalt vajadusel asetatakse sarnaselt juureravi ajaks hambale klamber ja kummikate ehk kofferdam.
KUIDAS HAMBAAUGUD ÜLES LEIDA?
Skandinaavia standard kontrollvisiidiks näeb ette ka röntgenite tegemist krooniosades kord aastas, Maestro hambakliinikus teostatakse rutiinselt röntgeneid ülemistele ja alumistele hammastele, et leida väiksemadki hambaaugud.
Seda kõike sellepärast, et mida väiksem on kahjustus ehk hambaauk, seda pikem on sinna asetatud täidise eluiga. Mida suurema hambaauguga on tegemist, seda vähem jääb meil järgi hamba oma pinda, millele kinnitada täidist. Suurte kahjustuste puhul, kus krooniosa 2/3 ulatuses on hävinenud, soovitamegi asetada portselantäidised,mis valmistatakse laboris. Kui hambast on järgi ainult kaks seina, siis kuulub hammas krooniga taastamisele, et vältida edasist lagunemist, murdumist ja seetõttu eemaldamist.
HAMMASTE TÄIDISED
Täidised jagunevad kolmeks. Kõige tavalisemaks võime nimetada komposiittäidist (nö valget täidist), mida asetatakse 70% juhtudel. Komposiitmaterjal on kõva, esteetiline kuid mõnevõrra hambanärvile toksiline. Seetõttu sügavate närvideni ulatuvate täidiste puhul asetame närvi poolsesse külge alustäidiseks pehmema, kuid koe ja hambasõbralikuma täidise. Piimahammastesse soovitame samuti ionomeerset täidist, kuna piimahamba email on õhem ja tihti on kahjustus sügaval (kuna hammas ise ka väiksem) ning me ei eelda, et see tädis püsib seal 10 aastat, kuna piimahambad eemalduvad. Kolmas grupp on laboris tehtud täidised: nii kuld (mis ei ole hinna tõttu enam väga populaarne) kui ka portselantäidised, mis kleebitakse hamba külge komposiittäidse laadse tsemendiga. Portselantäidiste ja kuldtäidiste eluiga on 15-20 aastat.
TÄIDISTE ELUIGA, HOOLDUS
Nii komposiittäidste kui tsementeeritud laboritäidiste eluiga pikeneb, kui patsiendil on hea suuhügieen ja ta kasutab hambaniiti hammaste vahede puhastamiseks. Teaduslikes artiklites on uuritud täidiste pindasid mikroskoobi alla ja on tõestatud, et täidised tuhmuvad ning sekundaarne kaaries tekib kiiresti ebaadekvaatse suuhügieeni korral, mil pindadel on palju hambakattu. Seega nii hea kodune hambapesu kui ka 2 korda aastas pärlipesu pikendavad nii täidiste kui ka hammaste eluiga oluliselt.